Еженедельная региональная аграрная общественно-политическая газета, г.Костанай, ул.Тәуелсіздік 83, Офис 621, 54-81-20, 54-08-30 kostanay-agro@mail.ru

Мы в соцсетях

Qarapaıym zattar ekonomıkasy

Jergilikti taýar óndirýshilerdi turaqty damytý jáne ishki naryqty otandyq taýarlarmen barynsha qamtamasyz etý Memleket basshysynyń erekshe nazarynda. Ony júzege asyrýǵa arnalǵan «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» salalyq baǵdarlamasy shaǵyn jáne orta bıznesti damytýda aıryqsha serpin bereri sózsiz. Baǵdarlamany iske asyrý maquldanǵan jobalar men ıgerilgen soma negizinde qalyptasady. Respýblıka boıynsha bizdiń oblys bul reıtıńte 11-shi orynda tur.

Oblys ákimdiginiń kásipkerlik jáne ındýstrıalyq-ınnovasıalyq damý basqarmasynyń basshysy Oljas Saparbekovtyń aıtýynsha, búginde 35 mlrd. teńgege baǵalanǵan 97 joba ótinish bildirgen. Onyń ishinde 9,3 mlrd. teńge somasyna 30 joba maquldandy.

-Ótinish berýshilerdiń málimetteri boıynsha 30 jobany iske asyrý 400-den astam jumys ornyn qurýǵa múmkindik beredi. Munyń syrtynda qarjy ınstıtýttarynda 923,5 mln.teńge somasyna 7 joba qaralyp jatyr. Qalǵan 60 jobany basqarma óńirlik Kásipkerler palatasymen birlesip, ár jobany jeke pysyqtaıdy,-deıdi basqarma basshysy. Joǵaryda aıtylǵan 97 jobanyń 75% — i nemese 72 joba agroónerkásiptik keshenge, 9 joba – qurylys materıaldaryn óndirýge, 6 – jeńil, 3 – jıhaz ónerkásibine, 3 – bilim berýge jáne 4-basqa qyzmet túrlerine (óńdeý, qaýipsiz qaldyqtardy joıý, velosıpedter, múgedekter arbalaryn/kreslolaryn óndirý jáne t.b.) tıesili. Ókinishke qaraı, keıbir aýdandar men qalalar shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytý isine nemquraıly qaraıtyn syńaıly. Belsendilik tómen. Máselen, jekelegen óńirler birde-bir joba usynbaǵan. Oblys ortalyǵynyń ózinde bul kórsetkish 1% — ke teń. Ónerkásip keshenderiniń basym bóligi Qostanaıda shoǵyrlanǵanyn eskersek, bul óte tómen kórsetkish ekenin kórýge bolady. Sondaı-aq, Jitiqara, Uzynkól, Qarasý, Denısov, Meńdiqara, Jangeldın aýdandary jáne Lısakov qalasy sıaqty oblystyń jeti óńiri birde-bir joba usynbaǵan.

-Kóp jaǵdaıda, baǵdarlama tetikteri durys túsindirilmeıdi. Qujat jınaýda birizdilik joq. Máselen, árbir ótinimdi muqıat óńdeý qajet. Keıbir jobalar túrli sebeptermen qarjy ınstıtýttaryna jete almaıdy. Negizgi sebep – kepilge qoıatyn múliktiń bolmaýy keri áserin tıgizip jatady. Kepildi qamtamasyz etýdiń bolmaýy, nesıe tarıhynyń nasharlyǵy — bankte ótinimdi qaraý kezinde mańyzdy ról atqarady. Sondaı-aq teńgelik ótimdilik baǵdarlamasyna qatysýǵa bastapqyda málimdelgen jobalar nátıjesinde basqa baǵdarlamalar (BJK, Damý-Óndiris) boıynsha kredıtteledi. Baǵdarlamany iske asyrý bóliginde problemalyq máseleler boıynsha keńester óńirlerdiń ákimdikterimen, sondaı-aq ekinshi deńgeıdegi bankterdiń ókilderimen, qarjy ınstıtýttarymen turaqty negizde ótkizilip otyrǵandyǵyn atap ótken jón,-dedi Oljas Saparbekov.