Qostanaı oblysynda aýyl sharýashylyǵy maqsatynda paıdalanýǵa arnalǵan alqaptar ǵaryshtyq monıtorıńten ótti. Pılottyq rejimde júrgizilgen monıtorıń qorytyndysy oblys ákimdiginde ótken jıynda talqylandy, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Aýyl sharýashylyǵy jáne jer qatynastary basqarmasynyń basshysy Jansultan Táýkenovtyń sózinshe, oblystaǵy 4,1 mln gektar jaıylymnyń úshten birinen astam bóligi, ıaǵnı 1,8 mln gektary paıdalanýsyz jatyr. Bıyl 342,1 myń gektar jaıylym memleket menshigine qaıtarylǵan. Bos jatqan jerlerdi qaıtaryp alýǵa baǵyttalǵan sharalar áli de jalǵasady.

— Bıyl 900 myń gektardan astam jaıylymdyq jer «Jaıylymdar týraly» zań talaptaryna sáıkestendirilip, retteldi. Jer paıdalanýshylar bar malyn ASHS-nyń (aýylsharýashylyq maldaryn sáıkestendirý) málimet bazasyna engizip, tirkep qoıdy. Bul baǵytta Amangeldi, Jangeldi, Naýyrzym, Qarasý, Áýlıekól aýdandary men Arqalyq qalasynda kóp sharýa tyndyryldy, dedi J.Táýkenov.

Monıtorıń barysynda 47 jer paıdalanýshynyń jalpy kólemi 27,5 myń gektar egistik jerdi ıgerýsiz qaldyrǵany anyqtalyp otyr. Sondaı-aq, 1603 jer paıdalanýshyǵa tıisti jalpy aýmaǵy 1,649 gektar jerge qatysty «Alqap tarıhy kitapshasy» toltyrylmaǵan.

— Qazir kosmomonıtorıng málimetteriniń durystyǵyna kóz jetkizý úshin jergilikti jerlerdegi alqaptardy tekserý jumystaryn júrgizý qajet. Keıbir aýdandarda bul jumys bastalyp ta ketti. Egistik alqaptary týraly túbegeıli málimet 1 qazanǵa deıin belgili bolady. Resmı málimet tolyq jınalyp bolǵan soń, monıtorıń qorytyndysy boıynsha tıisti sharalar qabyldaýǵa týra keledi. Sondyqtan ákimder ózi basqaryp otyrǵan aýdandarǵa tıesili egistik alqaptarynyń kólemin taǵy bir qarap shyqany jón. Sáıkessizdik joıylsa, monıtorıń qorytyndysy da sapaly bolady, dedi basqarma basshysy.

J.Táýkenov alqaptardy qosymsha tekserý jumystarynyń mańyzdylyǵyn naqty mysaldar arqyly túsindirip ótti. Máselen, Jitiqara aýdanynda júrgizilgen ǵaryshtyq monıtorıń qorytyndysy boıynsha 6,2 myń egistiktiń paıdalanýsyz jatqany anyqtalǵan. Al alqapty jerden tekserý barysynda ǵaryshtyq monıtorıń bos jatyr dep tanyǵan 3,5 myń gektarǵa kópjyldyq shóp, 1,9 myń gektarǵa bıdaı men qara qysha egilip, 0,8 myń gektar alqaptyń arnaıy óńdelip, súrlemge qaldyrylǵany anyqtalǵan. Basqarma basshysy kosmomonıtorıng málimetteriniń dáldikten aýytqyp jatýynyń sebebi alqap bederleriniń sapasyz sıfrlandyrýynan, jer paıdalanýshylardyń ár daqylǵa arnalǵan egistikti dál belgilep, alqap tarıhy kitapshasyna durys tirkep otyrmaǵandyǵynan bolyp otyr dep túsindirdi.

Jıyn barysynda jerdiń paıdalanýyn baqylaý jáne qorǵaý basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Qaırat Ospanov sóz alyp, basqarma mamandarynyń jyl basynan beri jalpy aýmaǵy 1,1 myń gektardy qamtıtyn 75 tekseris ótkizgenin jetkizdi. Aıtýynsha, jer paıdalanýǵa qatysty 43 zańbuzýshylyq anyqtalyp, jalpy somasy 3,8 mln teńge kólemindegi aıyp túrinde 14 qaýly toltyrylǵan.

— Aýylsharýashylyq taýaryn óndirýshilerdiń 90%-y shaǵyn kásipkerlik sýbektileri bolyp tabylady. Sondyqtan mortatorı boıynsha olarǵa tekseris júrgizilgen joq,- dedi jerdiń paıdalanýyn baqylaý jáne qorǵaý basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Qaırat Ospanov.